Okaspuude istutamine ja hooldamine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Bauhof/Aiaparadiis

Okaspuid müüakse enamasti konteinertaimena või mullapalliga. Neid võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel, kuid parim aeg on selleks augusti keskpaigast septembri keskpaigani või aprilli keskpaigast mai keskpaigani. 

Kasta taime enne istutamist korralikult. Istutusauk kaeva mullapallist 2 korda suurem ja sega väljakaevatud pealmine viljakas mullakiht läbi istutusturbaga. Nii lood juurdumiseks paremad tingimused. Jäta taime juurekael samale kõrgusele kui ta enne oli. Vajuta muld taime ümber korralikult kinni ja moodusta tema ümber kastmisnõgu. Kasta korralikult.

  • Istuta kitsavõralisi, pindakatvaid ja väga väikeseid okaspuuvorme rühmiti. Hulgakesi on nad pilkupüüdvamad.
  • Kastmise puhul on vaid üks kindel reegel: kasta harva, kuid korralikult!
  • Okaspuude väetamisel lähtu eelkõige kasvukoha mullast ja selle viljakusest. Viljakale mullale piisab kui anda okaspuudele vaid hästilagunenud komposti. Väheviljakale mullale anna mai keskel spetsiaalset okaspuuväetist ja augusti lõpus sügisväetist, et taimed jõuaksid korralikult puituda. Kui okaspuud asuvad murus ja muru on korrapäraselt väetatud, siis okaspuid eraldi väetada pole vaja.
  • Lõikamine. Kuigi okaspuud regulaarset lõikamist ei vaja (v.a. hekid), siis võiks ka neid hea tervise ja välimuse huvides veidi pügada. Hekis pügatakse istikuid külgede pealt regulaarselt igal aastal (nii saab hekk tihedam), latv lõigatakse ära siis kui on saavutatud soovitud kõrgus. Lõikamist taluvad hästi elupuu, jugapuu ja kuusk. Roomavad kadakad saavad ühtlasema kuju, kui kärpida kevadel nende noori pikki aastakasve. Ka tuleks okaspuudel (elupuud, kadakad) eemaldada võra sisepiirkonda tekkinud pruunistunud oksad. Enamasti on need lihtsalt vanad või valguse puudusel kolletunud. Korista ära ka puualune varis, see on seenhaigustele heaks pesitsuspaigaks. Sügisel seo nööriga kinni sambakujuliste kadakasortide võra. Nii ei saa talvine sulalumi nende oksi laiali vajutada. Loe igihaljaste taimede hooldamisest veel siit!
  • Raske sulalumi raputa maha ka teiste okaspuude pealt. Muidu võivad oksad murduda. Maadligi roomavad kadakad võivad paksu märja lume alla lausa ummuksisse e. hapnikuvaegusesse jääda. Lume maha lükkamisega tegele teisel või kolmandal sulapäeval, siis ei ole oksad nii haprad.
Foto: Bauhof/Aiaparadiis
 

Kuidas targalt väetada?

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult häid tingimusi.

Aianduskonsultant Eneli Käger annab nõu, et tänapäevaste okkaliste lemmikute edukaks kasvatamiseks on vajalik siiski väetamine, sest vajame nende ilu, mitte lihtsalt elus olemist. Okaspuuväetis peaks kindlasti lisaks lämmastikule, fosforile ja kaaliumile sisaldama rauda ja magneesiumi, mis on olulised igihaljaste taimede okka- ja lehevärvi säilitamisel. Ka siin on aiapidajal võimalus valida erineva kvaliteediga ja ka väetamise harjumuse järgi endale ja taimedele sobiv väetis alates pikatoimelistest (Osmocote® 6 kuud, Compo® 3 kuud, Substral® 100 päeva ehk 3 kuud), kord aastas kasutatavatest väetistest, kuni igakordsel kastmisel kasutatavate lahustuvate Miracle-Gro® väetisteni välja + aastaajalise väetamise süsteemi kuuluvad väetised.

Okaspuude väetamisel eksitakse kõige sagedamini nn mõrusoola ja sügisväetise kasutamisega. Kõigepealt tuleks selgeks teha väetise vajadus ja alles siis väetada. Tasakaal peab olema paigas.

Elupuude ja teiste okaspuude puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata esimese 3–4 aasta väetamisele ja kastmisele, edaspidi peaksid nad ise üpriski hästi hakkama saama, vajades vaid harva turgutamist. Heki puhul kaetakse muld tihti paksu koore-multši kihiga ja vahele veel kangas. Taim vajab kasvuks lämmastikku (kiirekasvulised seda enam), aga seda vajab ka multš lagunemiseks ja nii jäävad taimed tihti nälga ja janusse, sest me ei arvesta sellega, et puistates väetise laiali multšile, ei jagu sellest taimedele.

Loe okaspuude ja hekitaimede hooldamise kohta veel Aiaparadiisi blogist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles