Sisuturundus
Kauni muru saladused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga aiapidaja unistuseks on pehme ja korralik muruvaip, mille üle uhkust tunda. Kui aprillis-mais töödega alustada ja murutaimede kasvuks sobilikud tingimused täita, siis on suvel oodata ka naabrite kadedaid pilke.
Kõige õigem aeg muru rajamiseks on aprill ja mai, kui maa on juba sulanud ja pehme, või hilissuvel augustis ja septembri alguses. Kevadel külvatud muru vajab rohkem suvist kastmist, kuid sügisel tärganud noort muru võib talv jällegi enam kahjustada. Samuti võib muru külvata hilissügisel, siis aga idaneb seeme alles järgmisel kevadel. Et kasvav muru muutuks kauniks vaibaks, vajab see 20–30 cm sügavust, viljakat ja vett kergelt läbilaskvat saviliivmulda, päikesepaistelist kasvukohta ja mulda, mille happesus pH 5,5–7.
Õige muruseemne valimine
Muruseemet valides arvestage kasvukoha, mulla omaduste ja sellega, kas soovite tallamiskindlat või ilumuru. Võimalik on valida erinevate seemnesegude vahel, mille seas on näiteks koduõue-, Inglise, spordi-, eliit-, kalmu-, varju- ja kiirmuru. Enim kasutatud murutaimed on aasnurmikas ja punane aruhein, millest koosneb enamik seemnesegusid. Veel on populaarsed lamba aruhein ja karjamaa raihein ning nende erinevad sordid.
Tallamiskindla koduaiamuru jaoks tuleks valida tarbemurusegu, kus on ülekaalus aasnurmikas. Viimane armastab aga päiksepaistelist kasvukohta ja õhurikast saviliivast mulda. Ilumuru tarbeks võiks kaaluda isegi hariliku kasteheina muru, mis talub madalat niitmist ja on tihe, kuid ei kannata tallamist. Aeda, kus päikesega just kiita pole, tuleks valida varjumuru, mille seemnesegus on suur ülekaal punasel aruheinal. Kindlasti ei sobi varjumuru kohta, kuhu päikesekiired üldse ei jõua, sest ka see sort vajab päikese paitust vähemalt viis tundi päevas.
Väga kehvades oludes, nagu näiteks kuivas, varjulises ja rohkelt tallatavas kohas võiks proovida külvata lamba aruheina sorti «Cristal». Kiirmuru, mille koostises on väga kiire tärkaja karjamaa raihein, sobib hästi muru tühjade laikude n-ö remondiks või ajutise muru rajamiseks. Aia äärealadele võiks rajada väikese lillemuru, mis annab värvikireva ja kogu suve õitsva taimekoosluse. Seemnesegu koosneb ühe- ja mitmeaastastest kultuur- ning põllulilledest, sisaldades ka murutaimi.
Mõnele seemnesegule lisatakse vähesel määral ristikut, mis on hea õhulämmastiku koguja, parandades sellega mullastiku tingimusi. Arvestama peab aga sellega, et ristikumurul mängides määrduvad riided roheliseks ning ristik on ka mesilaste lemmik. Seega arvestage kõigi tingimustega ja leidke arvukate seemnesegude hulgast endale sobiv.
Mulla puhastamisest neutraliseerimise ja kobestamiseni
Et muru vohaks, peab mullakihi optimaalne paksus olema 20–25 cm. Õhem kiht võib hiljem tähendada suuremaid kulutusi nii kastmisele kui ka väetamisele. Kui mulda pole piisavalt, siis tuleks seda juurde vedada.
Tähelepanu tasuks pöörata ka veerežiimile ja liigniiskuse korral rajada 5–10 meetriste vahedega 1 m sügavused dreenikraavid liigvee ärajuhtimiseks. Seda eriti pärast lume sulamist, kui porine maa meid tavaliselt nädalaid kimbutab.
Järgmiseks sammuks on mullapinna puhastamine ehitusprahist, kividest ja umbrohust. Kui mulda sai juurde veetud, siis tuleb see nüüd laiali ajada. Mulla pealmise kihi läbikaevamisel eemaldage kõik umbrohud ja kindlasti ka nende juured. See on küll töömahukas tegevus, kuid koduaias tasub see töö ette võtta. Lihtsam viis on kasutada Bauhofi Aiaparadiisis müüdavat umbrohutõrjevahendit Roundup. Umbrohutõrjevahendite kasuks otsustades tuleb kindlasti järgida tootepakendil antud juhiseid.
Lõpuks tuleb kogu muld kobestada, milleks on otstarbekas kasutada mullafreesi. Kobestades pinnast 2–10-päevaste vahedega hävitate ka viimased tärganud umbrohud.
Muld kobestatud, saab asuda tasandamise juurde. Selleks on hea kasutada looreha. Pinnasele võiks anda väikese kalde majast aia poole, et vihmavesi eemale juhtida. Et tagada seemnete vajalik ühtlane külvisügavus, töödelge mullapinda mururulliga. Kui muld on liialt happeline, siis saab seda neutraliseerida dolomiidijahuga (u 600 g/m2). Mulla happesust saab määrata «Mullakontroll» testri abil. Noore muru kasvu soodustamiseks puistake mullapind üle pikatoimelise väetisega, mis tõstab seemnete idanevust ja kiirendab murukamara tekkimist. Mõlemaid saab mulda segada tasandamise käigus. Kui on kahtlusi mulla happesuse või viljakuse suhtes, tellige mulla analüüs Põllumajandusuuringute keskusest.
Muruseemned või siirdemuru?
Muru tuleb külvata pakendil näidatud tihedusega. Nii saab kõrreline taim hargneda, moodustades hiljem tiheda, tallamiskindla muru. Keskmine norm on 20–30 g/m2, kuid igal murusegul on soovituslik kogus erinev, seega järgige kindlasti pakendil olevat juhist. Et saada ühtlane külv, tuleks seemnesegu jagada kaheks ja külvata, liikudes algul maatükil pikisuunas, ja teine kogus külvata, liikudes eelmisega risti. Kõige parem on seda teha tuulevaikse ilmaga, kuna muruseeme on väga kerge ja võib tuulega lenduda.
Lillepeenrapoolse muruserva võiks katta kileribaga, et vältida sinna muruseemne sattumist. Ühtlasema külvi saate, kui kasutate spetsiaalset muruseemne laotajat või külvikut. Seeme tuleb mururehaga mulda rehitseda ja seejärel rullida. Muruseeme idaneb keskmiselt kahe nädalaga. Muruplatsi kastmisel tuleks vaadata, et muld oleks seemnete külvisügavuselt niiske. Vast tärganud muru tuleb kasta vajadusel nii, et pärast kastmist on mullapind 5–6 cm sügavuselt niiske. Kui murutaim on 8–10 cm pikkune, tehke ka esimene niitmine. Üha enam paigaldatakse aedadesse muruvaipa ehk siirdemuru. Selle eeliseks on muru valmimise kiirus ja pikem rajamise ning paigaldamise periood. Parim aeg selleks on siiski kevadel maikuus.
Enamasti kasutatakse muruvaibas punase aruheina ja aasnurmika segu. Pinnas valmistage ette samamoodi nagu külvi puhul. 35–50 cm mururibad paigaldage 48 tunni jooksul, muidu kuivab mätas ära. Siirdamist alustage krundi kõige pikemast servast. Mätaste otsad ja servad suruge tihedalt üksteise vastu. Selleks, et naaberridade liitekohad ei satuks kõrvuti, alustage teist rida pooliku mättaga. Laske mätaste servadel ulatuda veidi üle muruplatsi ääre ja lõigake hiljem tasaseks – nii saab kõige ilusama muru. Kui pind on mätastega kaetud, tuleb see mitmes suunas üle rullida ja kasta. Esimese kuu jooksul kastke muruvaipa iga päev ja vältige murul kõndimist. Kuid juba paari nädalaga hakkavad tugevamad murutaimed juurduma ning kaunis roheline vaipkate on tagatud.
Loe muru hooldamise ja õige aiatehnika valikute kohta lähemalt: www.aiaparadiis.ee.
Artiklis kasutatud tooted:
1) Muruseemned
3) Aiatarvikud