Oma aia kujundamine – millest alustada?

Kui krundi iseloom on selgunud, tasuks enda jaoks paika panna tähtsaimad funktsioonid, mida aias näha soovitakse; mõelda, kui palju aega soovitakse aias viibida ning kui palju energiat ollakse valmis aiale pühendama.

Tähtsamad aiakujunduse elemendid on:

– dekoratiivne aiaosa (nt eesaed, roosipeenar)

– tarbeaed, kasvuhoone, marjapõõsad, viljapuud

– majandushoov (puukuur, pesu kuivatamine)

– väliköök või –grill

– saun

– istumiskoht või lehtla

– veekogu (supluskohana või dekoratiivse elemendina veesilm)

– vaadete varjamine (näiteks naabri majasein)

– laste mänguvõimalused

– koerale mõeldud ala

Sellise tsoneerimisega saab juba maastikuarhitekt või hakkaja aiaomanik krundi plaanil täpsemalt määrata, mis tegevused üldse aeda ära mahuvad ning kuhu neid võiks kavandada vastavalt kaugusele elumajast või abihoonetest, akendest avanevatele vaadetele ning valgusoludele. Näiteks puhkekoht grilliga või terrass, kus saaks päikest nautida, tuleks paigutada võimalikult päikesele avatud tsooni. Majandushoovi planeerimisel on tähtis ligipääs sõidukiga. Pingi või lehtla kavandamisel on tähtsad vaated, mis istumisel avanevad.  Harmoonilises ja läbimõeldud aias on hea viibida. Seetõttu on hea kaasata aia kujundamisse ka kompositsiooni ja taimede eripärasid hästi tundev maastikuarhitekt.

Aia lõpliku atmosfääri kujundamisel mängib rolli ka aia stiil, mistõttu ei tasu päris kõiki stiililisi elemente, mis eraldiseisvana võib-olla tunduvad põnevad, kokku panna. Tuntumad stiilid on vabakujuline või looduslik aed, regulaarne aiastiil, maakodu aed, inglise aed, jaapani aed, modernne aed, nõmmeaed. Järgitakse ka geomeetrilisi teemasid (kaared-ringid, ristkülikud, diagonaalid). Stiilide miksimine võib hea tunnetuse puhul toimida, kuid aed võib ka kirjuks ja rahutuks muutuda. Aia stiil peaks harmoneeruma ka hoonete ning ümbrusega.

Millest alustada, kui aeda nullist rajama hakata

Täiesti uue aia puhul, kus elumaja ümber on peamiselt muruväljak ning krundi ümber tara, on aed nagu lõuend, kus saab katsetada mitmeid variante. Tihtipeale aga ei julgeta suuremaid samme ette võtta ning aed jääb aastateks vaid elupuuhekk-muru-batuut kombinatsiooniks. Kindlasti tasuks kaaluda tasase pinnamoega aias veidi reljeefi muuta, sopistusi tekitada ning teeradu kavandada, mis kutsuksid avastama aia eri osi. Suurte puude puudust saab kompenseerida kiiremakasvuliste lehtpuude istutamisega, mis annavad mõne aastaga aiale vertikaalset mõõdet. Nende kõrvale tasuks istutada ka pikaealisi ja okaspuuliike, mis siis tasapisi järgi jõuaksid.

Vana aia omanäoliseks muutmine või taastamine

Kui aias leidub palju vanu puid või on aed nn metsaalune, tasuks kõigepealt hinnata puittaimede välimust ja tervislikku seisundit. Ohtlikud ja haiged puud võib lasta raiuda, kuid tuleb meeles pidada, et raiumine on alati lihtsam kui suure puu tagasi saamine – seega üheksa korda mõelda. Metsalaadne kooslus aias on väga väärtuslik ja varjulistesse aedadesse saab samuti kavandada värviküllaseid taimi, mis on just suurte puude all õnnelikud. Valgust õhtul hämarasse aeda saab tuua kohtvalgustitega, mis tooksid esile just uhkeid ja vanu põlispuid.

Vanas aias kasvavate lehtpõõsaste ja püsilillede puhul on alati võimalus ümber istutamiseks ja noorendamiseks. Uue asukoha puhul jälgida taime liigiomast valgus- ja niiskusvajadust.

Varem kujundatud aia puhul on tõenäoliselt paigas teerajad, istumiskohad ning muud funktsioonid (tarbeaia peenrad, kasvuhoone, koerakuut). Kui on soov osa elemente asendada või hoopiski ära jätta, tulebki jälle hoolikalt kaaluda, mis ja kas see üldse soovitud asukohta mahuks ja sobiks. Teeradu saab ümber kavandada kasvõi olemasolevat teekattematerjali kasutades, see on koht, kus saab olla loominguline.

Kui olla päris alguspunktis, seista oma aias ja mõelda, mida sellega peale hakata, siis ei tasu kiirustada. Ilus aed nõuabki aega.