Kuidas teha lapsele õuesolek põnevaks ja samas turvaliseks?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Imprest/Palmako

Tänaste laste õuemängud tunduvad olevat väga erinevad sellest, kuidas täiskasvanud enda omi mäletavad. Olenemata, kas mängumaa oli linnas või maal vanaema juures, oli lastel justkui rohkem vabadust ise seigelda, avastada, eksida ja kukkuda ning õppida.

Täna on lisaks karmimatele mänguväljaku atribuutika turvanõuetele ka lapsevanemad kontrollivamad ning lapse mänguala peab olema midagi sellist, mida vanem saaks hõlpsasti jälgida, oleks võimalikult turvaline ning ühtlasi ka võiks tagahoovis kena välja näha. Kokkuvõttes lõpeb asi sellega, et laste jaoks on aias batuut ning võib-olla ka miniatuurne majake koos liivakastiga ning üsna vähe tegevusvõimalusi.

On erinevaid viise, kuidas oma koduaias pakkuda lastele põnevaid tegevusi nii, et nad ka seal mängida tahaksid. Lastel võiks olla terve krundi ulatuses huvitav. Teadmine, et võib kasutada suuremat ala, ise midagi ehitada ning kasutada aias leiduvat materjali (oksad, lehed), on eriti tore. Siiski perenaise uhke lillepeenar õrnade taimedega võiks olla siis keelutsoon. Fantaasiamängude puhul võib tagahoov kergesti muutuda ohtlike metsloomadega tihnikuks või sõjatandriks, kus püssid pauguvad ja peenardele armu ei anta.

LIIVAKAST. Liiv on multifunktsionaalne materjal, mis võiks mingil kujul aias olla, kuid see ei pea tingimata olema raamistatud liivakast. See võib olla ka lihtsalt liivahunnik või liivane ala aia tagumises osas, mis ajapikku laiali kantakse ning mis kaob sujuvalt koos lapse huvide arenguga.

PUIT. Puidust pakud ja palgid on oma lihtsuses võluvad ning sobivad hästi metsasesse aeda puude alla. Eri kõrguses pakud võimaldavad tasakaalu- ja hüppemänge ning panevad fantaasia tööle. Sama lugu on ka suurte ja väikeste kividega. Kui kombineerida näiteks põõsaste vahele või istutusaladesse lamedaid kivimürakaid, on lastel koheselt olemas kaljujärsakud, kus turnida.

/ shutterstock
/ shutterstock Foto: Shutterstock

NÕLVAD. Ronimis-, hüppamis- ja peitusmänge soosib ka vahelduv maapinna reljeef – järsemad ja laugemad nõlvad, kust üles ronida ja alla joosta (talvel ka kelguga sõita) võiksid suuremas aias üheks suurimaks tõmbenumbriks olla.

VESI. Vesi on omamoodi element. See on laste jaoks eriliselt ligitõmbav, mistõttu võiks olla võimalus veega mängida kindlasti olemas. Sügavama kui 30cm veesilma äärde väikese lapse järelvalveta jätmine on riskantne. Suuremate laste jaoks on pigem ohtlikud juba tiigi mõõtu veekogud. Vees pladistamine on aga rõõmurohke tegevus, seega võiks arvestada aia planeerimisel, et kuskile võiks jääda mõni lohk, mis vihmaga täituks ning madala ja ohutu veekoguna toimiks.

/ shutterstock
/ shutterstock Foto: Shutterstock

PEENRAD. Vanemate kõrval aiatööde kaasa tegemise jaoks sobib lastele oma enda peenralapike või –kast teha. Seal õpib laps kõige ohutumal ja põnevamal viisil, kuidas külvata, kasta, umbrohtu rohida ning kõige selle vaeva eest ka hiljem saaki saada. Oma tarbeaia eest hoolitseda saab ka laps üksi ning samuti ka mängu käigus.

/ shutterstock
/ shutterstock Foto: Shutterstock

Koos lapse kasvamise ja mängude vaheldumisega võiks areneda ka aed. Mingid funktsioonid saab aja jooksul teistega asendada. Näiteks kui liivaga mängimine enam aktuaalne ei ole, võib liivakasti asemele batuudi või veesilma paigutada. Oluline on, et lapsel oleks aias huvitav ja turvaline ning vanematele jääks rõõm lapse rõõmust.

Loe artiklit ka Aiaparadiisi lehelt, kust leiad veel teisigi kasulikke nõuandeid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles