Aastaringselt efektsed kontpuud

, Maastikuarhitekt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Bauhof

Kontpuud on kaunid nii üksikpõõsana kui ka rühmadena. Sageli kasutatakse kontpuud kas vabakujulise või pügatava hekina, mis pakub oma suurte lehtedega ja värviliste võrsetega lisaks dekoratiivsusele ka eraldatust ja tuulekaitset. Kiire kasvu tõttu tuleb üksikuna või rühmana istutatud kontpuid vähemalt iga 3-4 aasta tagant maani maha lõigates noorendada. Nii säilib põõsastel värskem välimus ning ka talvised värvilised võrsed on erksamad.

Kontpuid tuntakse maailmas pea 40 liiki, mis kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvatatakse peamiselt kontpuude alamperekonnast pärit liike (Siberi- ja verev kontpuu). Kasvukohaks sobib nii päikesepaisteline kui ka poolvarjuline koht, täisvarjus taim ei edene. Mulla osas on kontpuud vähenõudlikud, kasvades hästi igasugustel viljakatel muldadel ning isegi kaldavees. Kontpuude vähenõudlikkust täiendab ka suur taluvusvõime linnasaaste, tahma ning kärpimise osas.

Perekonda kuuluvad liigid ei ole efektsed ainuüksi suvel, paljud liigid on pilkupüüdvad omapäraste intensiivselt punaste, kollaste või roheliste võrsete tõttu ka talvel. Tuleb aga meeles pidada, et kui oksad on üle 4 aasta vanad, on nende koore talvine erk värvus täielikult asendunud tavalise hallikaspruuni tooniga. Seega neid põõsaid, mida kasvatatakse talvise võrsevärvi tõttu, tuleb igal aastal tugevasti lõigata. Parim tulemus saavutatakse, kui lõigatakse varakevadel (aprillis) kogu põõsas tagasi.

Foto: Bauhof

Ajal, mil loodus on puhkeseisundis, paistab kõik pruunides toonides. Siiski annavad  keskkonnale sumedat rohelist värvi okaspuuvormid ja igihaljad püsikud, aga talvisel perioodil erksate toonidega uhkeldavaid taimi leiab vähe. Selle mure lahendavad kontpuude perekonda kuuluvad liigid ja nende värviküllaste võrsetega sordid.

Foto: Bauhof

Siberi kontpuu

Siberi kontpuu (Cornus alba) on väga tugeva külmataluvusega liik. Kiirekasvuline ja väga vähenõudlik, 2-3 m kõrgune laiuv põõsas. Lehed on kahevärvilised – pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Sügisel omandavad lehed violetjaspunase või tumevioletja värvuse. Noored võrsed kaetud vahakirmega. Talveks muutuvad võrsed erepunaseks ja on väga dekoratiivsed. Õisikud on valged, viljakobarad samuti valged või isegi sinised. Siberi kontpuul esineb palju erineva lehevärvi ja mustriga sorte. Erinevatel sortidel varieerub ka talvine võrsevärvus.

Verev kontpuu

Verev kontpuu (Cornus sanguinea) on meie kodumaine kontpuuliik, mis kasvab kuni 4-5 meetri kõrguseks põõsaks. Lehed värvuvad sügiseti eripunastesse ja oranžidesse toonidesse. Viljad on mustad ja kibedad. Verevat kontpuud loetakse „lollikindlaks“ põõsaks, kes talub hästi isegi südalinna tingimusi. Selle kontpuu tuntuim sort on ´Midwinter Fire´ (tuntud ka kui ´Winter Beauty´ ja ´Magic Flame´). Talveti on tema oksad uhked, värvunud kollaseks-oranžiks-roosaks sujuva üleminekuga.

Võsund-kontpuu 

Võsund-kontpuu (Cornus stolonifera/sericea) on Põhja-Ameerika päritoluga ning äravahetamiseni sarnane siberi kontpuuga. Samuti väga külmakindel ja vähenõudlik. Iluaianduses kasvatatakse peamiselt tema kollasevõrselist teisendit ’Flaviramea’, mille talvised võrsed on säravkollased! Leidub ka teisi sorte, näiteks ’Winter Beauty’ ja ’Kelseyi Dwarf’

Loe lisaks siit

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles